Saabumas on ilusad ilmad ja kuivema nahaga inimesi kipuvad kimbutama kannalõhed. See on küll paljude jaoks aasta ringi probleem, kuid võimendub just suvel, kui kantakse lahtiseid jalanõusid.

Lõhed tekivad tavaliselt sinna, kus nahk peaks hästi venima – kannad, päkad ja suure varba servad. Terve nahk kaitseb meid negatiivsete välismõjude – näiteks kuumuse, külma, päikesekiirguse, aga ka mikroorganismide ja mükooside eest.

Kummutades müüte – kannalõhed ei ole ainult vanemate inimeste mure. Neid võivad põhjustada ka valesti hooldatud jalad, valed jalanõud, ülekaal, seisev töö ning ilmastikutingimused, mis muudavad jalad lõhenemisele vastuvõtlikumaks. Soodustavateks teguriteks võivad olla ka vähene vedeliku tarbimine, teatud vitamiinide (C, E, B3 ehk niatsiin) puudus ning mõned meditsiinilised seisundid (nt kilpnäärmeprobleemid, seenhaigused, dermatiit, psoriaas jt).

Lõhed tekivad tavaliselt sinna, kus nahk peaks hästi venima – kannad, päkad ja suure varba servad. Need on olulised piirkonnad liikumisel. Jalataldadel puuduvad rasunäärmed, mistõttu ei ole seal loomulikku niisutussüsteemi – seetõttu vajavad need piirkonnad regulaarset hooldust ja niisutamist.

Jalataldadele tekkivad paksendid on tingitud tugevast põrutusest, survest ja hõõrdumisest. Selle mõjul sarvestub nahk, kaotab elastsuse ega veni, mille tagajärjel hakkab see liikumisel pragunema. Lõhed ei ole tavaliselt ohtlikud, kuid võivad nakatuda ja põhjustada nahainfektsioone. Pragunenud nahk on vastuvõtlikum ka mükoosidele (seeninfektsioonidele). Sügavad lõhed võivad põhjustada valulikkust, verejooksu ja haavandeid, kuhu pääsevad patogeenid, põhjustades põletikku.

Siiski saab oma jalgade kaitseks palju ise ära teha. Lihtsaim hooldus on jalgade vannitamine 2–3 korda nädalas (mitte väga kuumas vees), lisades vette näiteks vannisoola, mis sisaldab uureat või meresoola. Seejärel tuleks jalgu õrnalt koorida, et eemaldada surnud naharakud.

Kindlasti tasub kasutada pehmendavat ja niisutavat kreemi, mis sisaldab uureat (karbamiidi) – see aitab niisutada nahka sügavuti ja taastada selle elastsuse. Sobiv kreem või salv võiks sisaldada ka salitsüülhapet, mis aitab pehmendada ja eemaldada paksenenud ning ketendavat nahka, võimaldades toimeainete paremat imendumist.

Väga kuiva naha korral tuleks jalgu kreemitada 2–3 korda päevas. Eduka hoolduse võti on järjepidevus ja regulaarsus. Samuti on oluline juua piisavalt vett – arvuta oma päevane veevajadus: kehakaal (kg) × 0,03 (nt 70 × 0,03 = 2,1 L vett päevas).

Pane tähele, et oluline on kanda õige suurusega jalanõusid, sokke, sukki ja vajadusel tallatugesid. Need aitavad vähendada löögi- ja survekoormust labajalale ning ennetavad kannalõhede teket. Samuti kiirendavad need juba tekkinud lõhede paranemist.

Ärge püüdke ise nahapaksendeid ära lõigata – kasutage selleks näiteks pimsskivi või jalarasplit. Kui kannalõhed on sügavad ja valulikud, tuleks pöörduda jalahooldusspetsialisti poole.